Linnulennul möödunud suvi

Suvi on möödunud ilma, et meie uudistevoog ühegi uue postituse näol täiendust oleks saanud. Sellel paraku on ka oma kindel põhjus – nimeks krooniline ajanappus. Saime suve hakul müüdud oma vana farmikompleksi ja nüüd tuleb teha üli-inimlikke pingutusi, et loomad saaks talve hakul uude lauta.

Tuleb tunnistada, et koroona-periood ei toonud ka meile äri ümberkorralduse vaates midagi rõõmustavat – lõi tööstusliku kinnisvara hinnad alla ja tõstis ehitusmaterjalide hinnad enneolematutesse kõrgustesse, nende saadavuse probleemidest rääkimata. Kõik sellega kaasuv on olnud aeganõudev ja raske, kuid samavõrra paratamatu…

Hüvasti Suurfarm

Leping vana farmikompleksi ostjaga eeldas hoonetest väljakolimist juuni keskpaigaks. See omakorda tähendas mahukaid koristustöid nii hoonetes sees kui selle ümbruses. Tasahaaval kahanesid vanade silokilede- ja võrkude hunnikud, laudad tühjenesid sõnnikust, mittevajalik suundus jäätmejaama ning vajalikud tarvikud said Karitsas uute ruumide ootele paigutatud. Ning ühtäkki tõi tühjaks jäänud vana maja, lisaks sealt pääsemise kergendusele, meelde ka palju õnnelikke ja rõõmsaid hetki, mis nende pikkade aastate jooksul seal loomade pidamise juurde olid kuulunud.

Aastatega kogunenud kilehunnikud olid lõpuks sunnitud Peikre tehnikale ees taanduma
Viimne pilguheit vana Suurfarmi tühjadele lautadele

Loomad karjamaale

Õnneks lubas varajane rohukasv loomad rahuliku südamega Karitsa karjamaale viia. Kuna oleme aina enam oma prioriteete seadmas tõuaretusele, siis sel kevadel saatsime “naistekarja” koguni kuus sugupulli, mida on 48 paaritusse läinud emaslooma kohta enam kui küll. Ühes laudaperioodi paarituste ja seemendustega, loodame uuel poegimishooajal järglasi saada 15 erinevalt isalt.

Talvest väsinud: aeg, mil rohi lööb lokkama ja ilmad on juba mõõdukalt soojad, on tänuväärne hetk nii karja kui kasvataja jaoks. Vabapidamise mõnus aeg võib alata.

Ometi juhtus nii, et Suurfarmist väljakolimine tabas meid enne, kui viimased kolm amme oma aasta tähtsündmuse – poegimisega – maha olid saanud. Seega tekkis üle 15 aasta ettevõtte jaoks olukord, kus vasikad sündisid Karitsa vanas, maakivi laudas. Ärev kogemus oli see eelkõige põhjusel, et juba enam kui neli viimast aastat pole poegimised toimunud ilma tavapärase kaameravalveta.

Õnneks laabus kõik kenasti ning ükski loom poegimisel abi ei vajanud.

Hüvasti, hea sõber…

Juuni alguses tabas meid kurb uudis. Meie hea sõber, Pilpa talu peremees Rein, suundus pärast visa võitlust rakse haigusega, taevastele radadele. Aitäh, Rein – meenutame Sind soojuse ja tänutundega – Sinu töökust, energiat ja koostöövaimu, milleta ei oleks ka meie talu, see, mis ta täna on.

Viimased hetked oma talu õuel, oma inimeste ja oma ilusa karja juures

Kuumus

Suve esimene pool kujunes Eesti olude kohta enneolematult palavaks. Regulaarselt +30 C lähedal püsinud päevatemperatuur kujunes katsumuseks kõigile. Eeldasime, et karjad hakkavad puusaludes päikesevarju otsima, aga keskmisest tugevam putukahäiring ei lasknud loomadel metsatukkadest leevendust leida, Seega lesisid nad terved päevad päikese käes ning palavamatel päevadel polnud abi ka tuulest. Kõige menukamateks kogunemiskohtadeks karjamaal kujunesid ootamatult sügisesed söötmisplatsid, kus rohukamar polnud veel taastunud. Jälgisime seda veidrat fenomeni pikki nädalaid, ega oska muud arvata, kui et üles pööratud mullatolmust said loomad kaitset putukate vastu.

Kontroll loomade jootmissüsteemid üle, oli kuumaperioodil eriti kriitilise tähtsusega.

Kõige enam tegi meile kuumusega seoses muret vasikate tervis. Õnneks olid enamus vasikatest palavuse alguseks juba piisvalt suured ning tagasilööke karjamaadel me ei täheldanud. Küll aga ei julgenud me väga pikalt laudast välja viia kolme viimast poegijat, sest kahel vasikal tekkisid pärast sündi kopsuprobleemid ka laudas. Need küll taandusid paari nädalaga, ent andsid aimu, kui tõsised võinuks tagajärjed olla karjamaale viies.

Väike Olari mõned päevad pärast sündi. Keha jahutamiseks on talle peale pandud külma vette kastetud vana T-särk.

Ehitused, söödavarumine ja Matsalu luhtade hooldus

Põhimõtteliselt kulges südasuvi meie jaoks sarnaselt mitmete viimaste aastatega: ehitused seiskusid ning põhifookus nihkus põllutöödele.

Kriitiline aasta – vana farm sai müüdud aga uue küüni ehitusplatsil haigutavad alles vundamendipostide hiiglaslikud augud.

Söödavarumist eriliselt soosiv ilm võimaldas meil heina- ja silotööd Karitsas õige varakult lõpetada ning tegevus Matsalu luhas sai alata esimesel võimalikul kuupäeval – 10.juulil.

Hea ja tõhus koostöö Topi Taluga on end taaskord tõestanud, ning 16. juuli pärastlõunaks on üle käidud ca 150 ha luhaheinamaad. Viimasel päeval töötanud vaalutaja ja kolm heinapressi on selleks aastaks oma töö lõpetanud.
Küüni puudumisel tuli sel aastal nii heina kui põhku põlluserva kuhjadesse ladustada.

Vaatamata ladusalt kulgenud söödavarumisele, ei jäänud ka tagasilöögid tulemata. Juuli lõpus süttis viljapõllul põhku pressides meie heinapress. Õnneks suutis sel päeval pressiga põllul toimetanud naabrimees Olev, ühendada põleva pressi küljest kiiresti lahti traktori ning päästa olukord halvimast.

Mis pressiga juhtus, ei tea me täpselt tänaseni. Ehk leiame talve poole aega vrakki veidi lahti monteerida ja süttimise põhjustest aimu saada