Uuendused Karitsa pullipargis

Laudaperiood hakkab lõppema ja sellega seonduvalt käib kibekiire töö seemendus- ja paaritusplaanide koostamisega. Täna varahommikul seemendas meie vet-arst Allan esimesed loomad ning loodame paari järgmise nädala jooksul võimalikult palju lehmade “tantsulustil” silma peal hoida. Seemendusi jätkame mitmete seni kasutatud Prantsuse seemenduspullidega nagu Gstaad, Givay, Frascati, Fest Noz, Loriental ja Jipsy. Kõigilt neilt oleme saanud juba ka järglasi ning osade puhul näitavad geenitestid paljulubavaid tulemusi. Uus pull meie spermavalikus on sel kevadel Rootsist ostetud GÖSTA (isa URVILLE).

KR Pippa (Jipsy x Artur)

Esimesed järglased oleme kätte saanud ka kõigilt eelmisel aastal Karitsas alustanud pullidelt. Eelmise aasta ETKÜ noorpullide konkursi võitnud KR Nexel (EXCEL x P. UNIKAT) näitas ennast tegijana kohe pärast jõudluskatsest koju jõudmist ning täna on meil põhjust rõõmu tunda kahe toreda tüdrukutirtsu üle. Rohkemaks talle võimalust ei tekkinudki, sest saatsime ta karjamaale seemendatud lehmadega, kellest suurem osa olid ka õnnekombel tiineks jäänud. Sel aastal avaneb Nexelil võimalus olla meie karja nö põhipull, kes saab minna karjamaale suure hulga toredate prouadega.

Nexel eelmise aasta parima Li tõugu pullina kodu lähedal karjamaal
Nexeli esimene vasikas KR Pixi (ema KR Karra). Rõõmu teeb asjaolu, et vasikas on saanud isa poolt päranduseks ilusa peene luustiku, samaaegselt hea kasvu ja lihastusega.

Jaanuaris nelja aastaseks saanud KR Levol (Ryde Juvel x Espadon) on sündinud 12 järglast. Levo on “pikema jututa” tiinestanud kõik tema karjas olnud emasloomad ning väga rahuliku loomuga pull ise on valmis suunduma uutele tegudele. Kuna tema põlvnemist nii isa kui ema liinis on meil karjas päris palju, siis meie karjas läheb Levo tööle viimast aastat.

KR Levo eelmise aasta suvel karjamaal.
Levo eelmisel kevadel sündinud vasikas KR Olle on pärinud isalt hea kasvu ja lihastuse ning seega võiks hästi sobida tõupulliks tootmiskarja.

Aina enam aretusele suunatud farmina, oleme otsustanud teha erinevaid paaritusgruppe rohkem, aga väiksemad, Eelmisel aastal oli ca 50 põhikarja lehmaga karjamaal 6 erinevat pulli. Samas suurusjärgus ka jätkame, Viljeleme ka praktikat, mille kohaselt püüame rohkem kasutada oma karjast sirgunud pulle, kes seemenduspullide lastena omavad uusi ja põnevaid põlvnemisliine. Kuna kari on sedavõrd väike, siis rohkem kui paar aastat me reeglina oma kasvandike suguluspaarituse vältimiseks kasutada ei saa. Seega saab igal kevadel toimuma korralik rotatsioon, mille käigus saame müügiks pakkuda mitu, nö “teise ringi pulli”, kelle järglaste andmed lisavad olulist lisaväärtust nende pullide geenitesti, lineaarse hindamise ja ajaga kogunenud jõudlusandmetele.

Kuna oleme viimasel ajal väga palju raha ja aega investeerinud oma karja genoomtestimisse, siis püüame kogutud teadmist võimalikult hästi rakendada ka selle aasta seemendus- ja paaritusplaanidesse. Kuigi geneetikas on juhuslikkuse faktor vaatamata kõigele ikkagi väga suur, tegutseme siiski põhimõttel, et “lotoõnn ei saagi naeratada, kui lotopiletit ei osta”. Ehk teisisõnu – võtame kõik loomade kohta oleasolevad andmed ning neid sünteesides valime välja paarilised.

Sellel kevadel alustavad oma väikeste proovigruppidega neli meie oma noort nudi pulli: KR Nuranos Pp (Ryde Uranos x Jaguani), KR Noger Pp (Junior PP x Aagaard´s Hoger), KR Nobi Pp (Junior PP x Aagaard´s Hoger) ja KR Ollium PP.

KR Ollium PP läks sügisel jõudluskatsesse ning meie kindel mõte oli pullike oksjonile panna. Hea geneetiline potentsiaal ja suurepärane temperament sai otsustavaks tema naasemisel kodukarja. Kirss tordil oli geenitesti kinnitus, et tegemist on homosügootse nudi pulliga.
Olliumi isa, Prantsuse seemenduspull Jensusis PP

Nuranos sai meie karja valitud kui pull, kellelt loodame peene luustiku ja hea poegimisvõime pärandumist. Noger ja Nobi omavad väga sarnast põlvnemisliini ja on ka geenitestide põhjal üsna sarnase geneetilise profiiliga. Samas võib ennustada, et üks neist võiks oma järglastele pärandada rohkem piimakust ja teine paremat poegimisvõimet. Sellel põhimõttel oleme neile ka paaritusgrupid koostanud.

KR Nuranos Pp (vasakul) ja Noger Pp veel viimasid nädalaid laudas, ootamas kohtumist oma paaritusgruppidega.

Tiheda konkurentsi tõttu ei jätka meie karjas enam eelmisel kevadel Taanist, Aagaardsi farmist ostetud Rainer (GAGARINE x RISVANG GUSTAV P). Lühidalt öeldes, meil on valikus pulle, kes vastavd rohkem meie karja aretuseesmäkidele.

Rainer eelmisel kevadel karjamal
Raineri esimene vasikas Piana

Töö on lõpetanud ka eelmisel aastal Saksamaalt oksjonilt ostetud nudi pull Maximo PP (isa Maestro PP) . Temalt oleme saanud kaks pullvasikat ja loodame ühte lisaks veelgi. Müüme Maximo, sest soovime sel aastal rohkem oma karja järelkasvu katsetada. Pullikese kiituseks võib öelda, et vaatamata vähesele vanusele ei raisanud ta karjamaale minnes aega ning tegi paarilised tiineks esimesel võimalusel.

Vaatamata vähesele vanusele ja kuumale suvele, sai pullipoiss karjamaal hästi hakkama.
KR Pelle on sünnilt nudi. Nii nagu homosügootsete nudide vanemate lapsed ikka.

Jõudluskatse jõudis lõpuni

Neljapäeval, 7.aprillil, toimus Keavas traditsiooniline lihatõugu noorpullide mõõduvõtt. Võistlustules oli sel aastal neli limusiinipoissi, keda hindas tuntud ja tunnustatud kohtunik PJ Budler (Trans Ova Genetics)  USA-st.

Kui eelmisel aastal puhunud koroonapiirangute tuules, toimus konkurss ainult videote ja piltide põhjal veebipõhiselt, siis sel aastal said vähemalt loomade omanikud ja mõned tõisemad huvilised asja ka lähemalt kaema tulla.

KR Ollium (JENSUIS PP x ESPADON) tuleb kuu aja pärast koju koos tubli teise koha ja toredate auhindadega. Homosügootse nudi Olliumi puhul toodi esile limusiinidele omast head lihastust. Vaatamata sellele, et Ollium ringis mitte just väga rahulik ei olnud, on ETKÜ “pullitaltsutaja” Madis teda kiitnud kui ühte läbi aegade rahulikumat looma.

Nagu vareamalt oma blogis kirjutanud oleme, esindasid meie farmi sel aastal KR Ollium ja KR Osiir.
Kui esmalt oli meil plaan mõlemad pullikesed oksjnil müüki panna, siis Olliumi osas mõtlesime ringi pärast geenitesti tulemuste selgumist. Kuna tegemist on väga hästi tasakaalustatud aretuspotentsiaali omava homosügootse nudi pulliga, ootab teda pärast jõudluskatse lõppu kodukari Karitsas.

Kolmanda koha omanik TM Marshall (MIRO AV ODERUP x TOPI). Topi talust on läbi aastate väga tähelepanuvääreid loomi näitustel esinenud.

Osiir aga hakkab ootama ostupakkumisi oksjonil. Võõrutust üsna raskelt üle elanud pullike on lõpuks korraliku kasvuhoo sisse saanud ning valmis vastu võtma uusi väljakutseid aretuspullina.

KR Osiir (MAX AV ODERUP x ESPADON). Kahjuks ei võimaldanud pullide hoogne liikumine kohtunikule parema mulje jätmiseks, seekord paremat pilti saavutada. Osiir tuli tänavusel näitusel neljandale kohale. Geneetiliste testide põhjal on tema parim pool “peidus” heade emaomaduste kandjana.

Võidupull LB Torpeedo (TOPTORO x GLAMOUR) ja tema omanik Marko Hiiemäe (Limousin Breeding). Kohtunik tõi Torpeedo puhul esile pika kere ning üldise tasakaalustatud välimiku. Samuti munandite korraliku suuruse – milledele meil ehk pullide puhul liialt vähe tähelepanu pööratakse.

Täname kõiki, kes taaskord palju energiat ja töötunde jõudluskatse läbiviimisesse ning konkursi korradamisse panustasid: Jane, Tanel, Sanna, Maria-Liisa, Madis Ilmar, Reet ja paljud teised. Aitäh ka ürituse toetajatele!

Nüüd ootab pullikesi veel üks kaalumine ja sellele järgnev veebioksjon 29.aprillil.

Kevadine beebirõõm

Nii nagu viimasel paaril aastal, algas ka seekordne poegimishooaeg meie jaoks ärevamalt kui muidu. Kui oma karjamaapullidelt teame juba kogemusest, milliseid vasikaid oodata, siis kunstliku seemendusega on alati keerulisemad lood. Kuigi spermapullide andmete analüüs peaks andma üsna selge ettekujutuse tulevastest vasikatest, on geneetikal alati varuks üllatusi, milleks tasub valmis olla. Ja nii nagu ikka, seisneb meie valmisolek pidevas kaameravalves ja valmiduses anda poegimisabi.

Poldark (Fest Noz x Espadon) ja Petra (Givay x Ryde Rubens) on eluga rahul. Muudkui söö, maga ja mängi sõpradega.

Reeglina seemendame alanud innatsükliga loomi kevadel, vahetult enne karjamaale minekut. Seega selguvad seemenduse tõelised tulemused meie jaoks alles siis, kui loomad poegima tulevad. Praktika näitab, et seemendusest saadud vasikate ja karjamaapaaritustest sündinud vasikate ajaline vahe on piisavalt suur, et põlvnemist õigesti hinnata. Seda on kinnitanud ka tellitud geenitestid. Mõistagi võib olla üksikuid erandeid, kus mõni vasikas sünnib väga enneaegsena või mõni saab väga kaua “üle kantud”.

Tõenäoliselt vasika valeasendi tõttu tublisti enneaegselt ilmavalgust näinud Piana oli sündides nii kõver nagu me veel ühtegi vasikat varemalt näinud ei olnud. Ime läbi ellu jäänud vasikal olid isegi silmad erineval kõrgusel. Aga juba paari nädalaga hakkasid suuremad deformatsioonid välja kasvama ning tänaseks ei usuks ma ka ise, kõike seda mida 23.veebruaril oma silmaga nägime.

Ka sel aastal oli põhjust rõõmu tunda uute ja huvitavate põlvnemiste üle. Saime vähemalt ühe vasika pea kõigilt seemenduspullidelt, keda kevadel kasutasime ning loodame neist kasvavat nii häid müügiloomi kui ka järelkasvu meie enda karja.

Üldiselt on poegimised läinud küllaltki sujuvalt. Poegimisabi on tulnud anda suhteliselt vähe, ning söömaõpetamisega on tulnud tegeleda peamiselt vaid juhtudel, kus kokku saavad eaka amma suur udar ning mitte nii agar vasikas.
Üldiselt on sel aastal emad oma laste eest ka väga hästi hoolitsenud, Ju on järjepidev selektsioon teinud oma töö ning siiani pole meil olnud juhust, kus ema poleks oma kohustusi tõsiselt võtnud.

Ütlemata suur rõõm on ka sellest, et selle aasta senisest 28 poegimisest ei ole ükski laps jäänud orvuks ega ükski ema ilma oma lapsest. Poegimise ootel on veel 9 lehma kui tundub, et hetkel saabub väike paus, mis annab võimaluse ka meil pisut hinge tõmmata ja mõni öö kosutavat und nautida.

Nii nagu inimeste hulgas, on ka loomade seas neid, kes oma võsukeste tegemisi rohkem tahavad kontrollida. Meie Lala on imekombel suutnud ronida vasikate aedikusse, et väikesel Pibil silma paremini peal hoida

Väsinult alanud aasta

Öeldakse, et “uuel aastal, uue hooga”. Miks ka mitte, kui seda hoogu kusagilt lihtviisil võtta oleks. Paraku tuleb leppida sellega, mis olemas on ning mõelda kuidas olemasolevaid jõuvarusid säästlikult kasutada ja aina pikemaks veniva päevavalguse toel, ka natuke juurde toota.

Iseenesest võiks eelmisele aastale igati positiivse noodiga tagasi vaadata, kui vaid poleks sedavõrd palju poolikuid ja tegemist vajavaid asju, eelkõige lõpetamata ehitustööde näol, Hilissügisel, mil lumi sundis loomad lauta, tuli aja ja eelarve survel luua suur hulk ajutisi lahendusi loomade talviseks käitlemiseks: kergaedadest sektsioonid ja käiguteed, ajutised puidust piirded siin ja seal, ämbrist jootmine väikestes aedikutes

, kiledega kaetud seinaavad, pooleliolev majandusruum jne, jne. See kõik on aga oma olemuselt olnud äärmiselt töö- ja energiamahukas ning pole võimaldanud uue lauda funktsionaalsust kasutada kaugeltki selliselt, nagu seda mõelnud olime.

Uus põhikarjalaut 2021. aasta oktoobris. Paar nädalat hiljem tuli loomad juba talve eest varjule tuua.
Söödakäigu kõrval olev aknaava sai sügise hakul ajutiselt kilega kinni pandud. Oktoobris tarniti viimaks ka akna ette käiv rullkardin – paraku pole me erinevatel põhjustel selle paigaldamiseni siiani jõudnud.

See kõik on olnud väsitav. Ühes loomade lauta tulekuga novembris, algas mullikate poegimisperiood, mis kestis pea detsembri keskpaigani. Kui vanas farmis olid hästi toiminud võimalused ema-vasika poegimisjärgseks eraldamiseks ja poegimise abistamiseks, siis nüüd tuli kõik nö käigupealt püsti joosta. Õnneks on kõik olukorras saanud lahendatud ning kõik eelmise aasta lõpus sündinud 9 vasikat kosuvad toredasti.

Suurte beebide lõunauinak.

Üsna trööstitu on pilt ka õues – kõikjal kuhu silm ulatub, paistavad pooleliolevad ehitustööd, mis novembris külma ja lume tulekuga lõplikult seisma jäid.

Uuel aastal uue hooga – vaade farmile aasta esimesel päeval.

Veebruar tüürib lõpu poole ning tegelikult ei olegi kevad enam mägede taga. Esimesed 9 vasikat on kevadise poegimisperioodi käima jooksnud ning “beebivabrik” huugab täistuuridel lähemad paar kuud. Kuna taaskord on meil uusi põlvnemisliine, siis jagub murelikku valvamist kaamera taga ning pidevat valmisolekut poegijate abistamiseks kuni poegmisperioodi lõpuni.

Rõõm ka väikestest asjadest – viimaks oleme paika sättinud loomade abistamisnurga, selleks spetsiaalselt disainitud peakinnituse ja külgväravaga. Esimese tuleproovi läbi süsteem positiivse tulemusega – Jaanus õpetab sööme meie karja ainust Briti põlvnemisega tüdrukut.

Uued võimalused Li geenitestide tellimiseks

Alates selle aasta novembrist, on Eesti limusiinikasvatajatel hea võimalus ETKÜ vahendusel tellida oma loomadele genoomtestimist. Testimine viiakse läbi Prantsusmaal, Ingenomixi laboris. Kuigi tegemist on üsna kuluka ettevõtmisega, oleme veendunud, et testidest saadav lisaväärtus teenib end aretuskarjades üsna kiiresti tasa.

Kõige ülevaatlikumad testid on EvaLim täistest (fulltest) pullidele ja emasloomadele, mis sisaldavad lisaks 12 peamise võrdlustunnuse mõõtmisele ka: myostatini (topeltlihastus) ja nudisuse staatuse määramist ning suulaelõhe sündroomi olemasolu. Kui testitava looma mõlema vanema andmed on Ingenomixi andmebaasis, sisaldub täistesti hinnas ka põlvnemise kontroll. Eeltoodud andmeid saab lasta uurida ka täistestist eraldi.

Lisainfot EvaLim testide tõlgendamise, nende tellimise ja hindade kohta leiad siit

ETKÜ noorpullide jõudluskatse algamas

Eile hommikul võtsid meie kaks noort pullikest KR Ollium ja KR Osiir ette teekonna Keavasse, kus koos teiste omasugustega alustada kevadeni kestvat teekonda noorpullide jõudluskatses.

Nagu ka varasemalt, toimub loomade jõudlusandmete võrdlus tõugruppides sarnaste söötmis- ja pidamistingimuste baasil. Katse käigus hinnatakse ka nende iseloomu ja välimikku, kontrollitakse sperma kvaliteeti ning soovi korral saavad omanikud lasta oma loomadele teha mitmesuguseid genoomiuuringuid.

Et paremini valmis olla kevadiseks konkursiks ja oksjonieelseteks fotosessioonideks, on loomadel võimalus taaskord saada ka päitsetreeninguid.

KR Ollium (JENSUIS PP X ESPADON) on geneetiliselt nudi. Tema jõuline kasv ja tugev lihastus annab lootust sobivaks pulliks tootmiskarja.

KR Osiiril (MAX AV ODERUP X ESPADON) tunduvad olevat kõik eeldused saada heaks isaks paljudele toredatele ammlehmadele.

KR Limousin – meie uus märk

Kuna ettevõtte ümberkorraldamise käigus sai suund võetud puhtatõulise limusiinikarja aretusele, sundis see meid ka aina enam mõtlema, kuidas oma karja paremini turundada ning hea põlvnemise, geneetika, välimiku ning sobiva temperamendiga loomad võimalikult suures ulatuses sugupullideks või karja täienduseks ära müüa. See sundis meid lisaks Eesti turule aina enam mõtlema ka naaberriikide ja sealsete müügivõimaluste peale.

Nii sündis mõte inglisekeelsest turundusmärgist, mis mis seoks ühte meie ärinime Karitsu Rantšo ning põhitegevuse, limusiinide kasvatamise. Lühendit “KR” oleme kasutanud juba hulk aastaid oma loomade nimedes aretusfarmi tunnusena ning loogiline jätk tundus selle tähekombinatsiooni edasikandmine ka turundusmärgile.

Idee realiseerimist alustasime suve hakul koostöös oma hea peresõbra, kunstniku ja graafilise disaineri Rein R. Seppiusega. Läbi sai vaadatud hulgaliselt analoogseid märke, uuritud erinevate lihaveisetõugude visuaalseid tunnuseid ning arutletud ettevõtte väärtuste üle.

Pärast pikki katsetusi jäime pidama lihtsa ja selge visuaali juurde, mis seab esikohale meie karja – nii suured kui väikesed loomad ning kinnistab meie ärinime ja põhitegevust.

Linnulennul möödunud suvi

Suvi on möödunud ilma, et meie uudistevoog ühegi uue postituse näol täiendust oleks saanud. Sellel paraku on ka oma kindel põhjus – nimeks krooniline ajanappus. Saime suve hakul müüdud oma vana farmikompleksi ja nüüd tuleb teha üli-inimlikke pingutusi, et loomad saaks talve hakul uude lauta.

Tuleb tunnistada, et koroona-periood ei toonud ka meile äri ümberkorralduse vaates midagi rõõmustavat – lõi tööstusliku kinnisvara hinnad alla ja tõstis ehitusmaterjalide hinnad enneolematutesse kõrgustesse, nende saadavuse probleemidest rääkimata. Kõik sellega kaasuv on olnud aeganõudev ja raske, kuid samavõrra paratamatu…

Hüvasti Suurfarm

Leping vana farmikompleksi ostjaga eeldas hoonetest väljakolimist juuni keskpaigaks. See omakorda tähendas mahukaid koristustöid nii hoonetes sees kui selle ümbruses. Tasahaaval kahanesid vanade silokilede- ja võrkude hunnikud, laudad tühjenesid sõnnikust, mittevajalik suundus jäätmejaama ning vajalikud tarvikud said Karitsas uute ruumide ootele paigutatud. Ning ühtäkki tõi tühjaks jäänud vana maja, lisaks sealt pääsemise kergendusele, meelde ka palju õnnelikke ja rõõmsaid hetki, mis nende pikkade aastate jooksul seal loomade pidamise juurde olid kuulunud.

Aastatega kogunenud kilehunnikud olid lõpuks sunnitud Peikre tehnikale ees taanduma
Viimne pilguheit vana Suurfarmi tühjadele lautadele

Loomad karjamaale

Õnneks lubas varajane rohukasv loomad rahuliku südamega Karitsa karjamaale viia. Kuna oleme aina enam oma prioriteete seadmas tõuaretusele, siis sel kevadel saatsime “naistekarja” koguni kuus sugupulli, mida on 48 paaritusse läinud emaslooma kohta enam kui küll. Ühes laudaperioodi paarituste ja seemendustega, loodame uuel poegimishooajal järglasi saada 15 erinevalt isalt.

Talvest väsinud: aeg, mil rohi lööb lokkama ja ilmad on juba mõõdukalt soojad, on tänuväärne hetk nii karja kui kasvataja jaoks. Vabapidamise mõnus aeg võib alata.

Ometi juhtus nii, et Suurfarmist väljakolimine tabas meid enne, kui viimased kolm amme oma aasta tähtsündmuse – poegimisega – maha olid saanud. Seega tekkis üle 15 aasta ettevõtte jaoks olukord, kus vasikad sündisid Karitsa vanas, maakivi laudas. Ärev kogemus oli see eelkõige põhjusel, et juba enam kui neli viimast aastat pole poegimised toimunud ilma tavapärase kaameravalveta.

Õnneks laabus kõik kenasti ning ükski loom poegimisel abi ei vajanud.

Hüvasti, hea sõber…

Juuni alguses tabas meid kurb uudis. Meie hea sõber, Pilpa talu peremees Rein, suundus pärast visa võitlust rakse haigusega, taevastele radadele. Aitäh, Rein – meenutame Sind soojuse ja tänutundega – Sinu töökust, energiat ja koostöövaimu, milleta ei oleks ka meie talu, see, mis ta täna on.

Viimased hetked oma talu õuel, oma inimeste ja oma ilusa karja juures

Kuumus

Suve esimene pool kujunes Eesti olude kohta enneolematult palavaks. Regulaarselt +30 C lähedal püsinud päevatemperatuur kujunes katsumuseks kõigile. Eeldasime, et karjad hakkavad puusaludes päikesevarju otsima, aga keskmisest tugevam putukahäiring ei lasknud loomadel metsatukkadest leevendust leida, Seega lesisid nad terved päevad päikese käes ning palavamatel päevadel polnud abi ka tuulest. Kõige menukamateks kogunemiskohtadeks karjamaal kujunesid ootamatult sügisesed söötmisplatsid, kus rohukamar polnud veel taastunud. Jälgisime seda veidrat fenomeni pikki nädalaid, ega oska muud arvata, kui et üles pööratud mullatolmust said loomad kaitset putukate vastu.

Kontroll loomade jootmissüsteemid üle, oli kuumaperioodil eriti kriitilise tähtsusega.

Kõige enam tegi meile kuumusega seoses muret vasikate tervis. Õnneks olid enamus vasikatest palavuse alguseks juba piisvalt suured ning tagasilööke karjamaadel me ei täheldanud. Küll aga ei julgenud me väga pikalt laudast välja viia kolme viimast poegijat, sest kahel vasikal tekkisid pärast sündi kopsuprobleemid ka laudas. Need küll taandusid paari nädalaga, ent andsid aimu, kui tõsised võinuks tagajärjed olla karjamaale viies.

Väike Olari mõned päevad pärast sündi. Keha jahutamiseks on talle peale pandud külma vette kastetud vana T-särk.

Ehitused, söödavarumine ja Matsalu luhtade hooldus

Põhimõtteliselt kulges südasuvi meie jaoks sarnaselt mitmete viimaste aastatega: ehitused seiskusid ning põhifookus nihkus põllutöödele.

Kriitiline aasta – vana farm sai müüdud aga uue küüni ehitusplatsil haigutavad alles vundamendipostide hiiglaslikud augud.

Söödavarumist eriliselt soosiv ilm võimaldas meil heina- ja silotööd Karitsas õige varakult lõpetada ning tegevus Matsalu luhas sai alata esimesel võimalikul kuupäeval – 10.juulil.

Hea ja tõhus koostöö Topi Taluga on end taaskord tõestanud, ning 16. juuli pärastlõunaks on üle käidud ca 150 ha luhaheinamaad. Viimasel päeval töötanud vaalutaja ja kolm heinapressi on selleks aastaks oma töö lõpetanud.
Küüni puudumisel tuli sel aastal nii heina kui põhku põlluserva kuhjadesse ladustada.

Vaatamata ladusalt kulgenud söödavarumisele, ei jäänud ka tagasilöögid tulemata. Juuli lõpus süttis viljapõllul põhku pressides meie heinapress. Õnneks suutis sel päeval pressiga põllul toimetanud naabrimees Olev, ühendada põleva pressi küljest kiiresti lahti traktori ning päästa olukord halvimast.

Mis pressiga juhtus, ei tea me täpselt tänaseni. Ehk leiame talve poole aega vrakki veidi lahti monteerida ja süttimise põhjustest aimu saada

Kevad südames

Viimastel nädalatel on rohi karjamaadel head hoogu kogunud ning eelmise nädala teises pooles viisime suurema osa karjadest õue.

Nagu tavaliselt, algas hoogtöö laudas olevate aedikute sorteerimisega ning karjamaagruppide koostamisega vastavalt paaritusplaanile. Sorteerimise käigus said kohendatud ka mõned sõraprobleemid ning siseparasiitide ennetuseks kõik noorloomad ka süstitud. Lisaks kontrollis vet.arst Allan ultraheliga üle veel mõnede kuu lõpus müüki minevate mullikate tiinused, üllatades meid sedakorda lisainfoga vasika eeldatava soo kohta.

Tuleb tunnistada, et pikk ja järjepidev selektsiooniprotsess loomade temperamendi osas, on aasta aastalt parandanud karja haldamist, ning ka suuremahulised toimingud, nagu karja väljaviimine, on läinud aina ladusamalt.

Koormate koostamise ajaks sai vasikad emadest eraldatud. süstitud ning turvaliselt paigutatud veokäru esimesse boksi. Ja kõik see toimus sel aastal uskumatult väikese “kisa ja käraga”.

Kuna meie enda suurel veokärul ilmnes ootamatu hooldusvajadus, saime loomade transpordiks laenata naabritelt Pilpa talust nende mugavat madalat haagist, kust eriti vasikatel lihtne ja turvaline sisse-välja liikuda. Nii nagu ka varematel aastatel, piirati kärust väljasaanud loomade liigset jooksulusti ATV abiga ning see aitas loomadel aru saada karjamaa piirist ning elektrikarjuse olemasolust.

Mugav ja turvaline veokäru on “pool võitu”. Aitäh, Rein ja Meelis!

Sel aastal toimetavad meie loomad kaheksal karjamaal. Kahel neist, veedavad viimast suve eakad ammad koos vasikate ja noorte mullikatega. Ülejäänud kuuel on töös pullid, kellest osa alles oma esimest proovitööd katsetab. Loodame, et tuleb ilus ja muretu suvi

Karitsu printsid jõudluskatses mõõtu võtmas

Eelmise aasta novembri alguses käivitus taaskord ETKÜ ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi ühine aktsioon lihatõugu noorpullide jõudluskatse läbiviimiseks. Kui paljudel eelmistel aastatel on katse lõppenud kevadise Maamessi pullikonkursi ja oksjoniga, siis tänavu saab kõik toimuma veebipõhiselt.

Sel korral olid Eesti lihaveisekasvatajad saatnud katsesse rekordiliselt palju loomi – 54 pulli, kuuest erinevast tõust. Limusiinide grupis osales seitse looma, nende seas meie noored “printsid” KR Nexel ja KR Nidalgo.

Meie karjas sündinud noored pullid on ka varasemalt ETKÜ egiidi all katses konkurssidel ja oksjonil edukalt osalenud. On olnud ka aastaid, kus meie pullikesed pole katses olnud, ent see on pigem kinni olnud meie endi suutmatusest loomi sügisel, katse alguseks õigel ajal karjamaalt ära tuua ja võõrutada.

Sel korral otsustasime, et saadame katsesse koguni kaks poissi, kellest Nexelit ootame kevadel tagasi koju, oma karja tõupulliks ning Nidalgo läheb müügiks oksjonil.

Nexel (vasakul) ja Nidalgo alustamas teekonda Kevavasse, noorpullide katselauta, 2020. a novembri alguses.

On näha, et iga aastaga võtavad korraldajad katse ette veelgi tõsisemalt kui varem – aina lisandub teste ja mõõdikuid, mille abil noorpullide hindamist läbi viiakse.

Lisaks tavapärasele kaks korda kuus kogutavatele kaaluandmetele, uuriti ka sperma kvaliteeti ja munandite ümbermõõtu, viidi läbi välimiku lineaarne hindamine ning kõik soovijad said lasta teha genoomiteste kas Saksamaal Neogeni laboris või EVALIM testi Prantsusmaal Ingenomixi laboris, kus testimine on suunatud eelkõige limusiini aretusloomadele.

Jõudluskatse lõppes konkursiga Eesti Parim Lihaveis 2021 pullide kategoorias. Hindamine toimus veebis piltide ja videote vahendusel ning selle viis läbi kogenud kohtunik Miranda Lysell Rootsist. Ta on ise edukalt osalenud oma herefordi tõugu loomadega konkurssidel Champion of the World, Miss world and Miss Europe ning saanud erinevaid auhindu ka loomade esitlejana. Samuti on ta olnud kohtunik erinevate tõugude hindamises (hereford, angus, wagyu) väga mitmetes riikides.

Kohtuniku hinnangul avaldas talle muljet konkursi tugev korraldus ning ta kiitis lisaks farmerite ilusatele loomadele, eriti ka kõiki neid, kes loomade konkursiks ettevalmistamise ning pildistamise ja filmimisega tegelesid. Ka meie meelest oli nende inimeste töö suurepärane – täname neid väga! Eriline tänu Sanna Turule, kes meie poistele kuulekust ja peenemaid kombeid õpetas.

Üldiselt tuleb meil oma printside arenguga rahul olla: Nexel tõi Li tõu kategoorias koju esikoha ning Nidalgo osutus 5.koha vääriliseks.

Kohtunik hindas kogu Li tõu klassi üldiselt tugevaks hea tõutüübilisuse ja korraliku välimiku poolest. Nexelile tõi esikoha hea kehaproportsioon pikkuse ja sügavuse osas, samuti head puusad ning lai tagaosa. Kohtunik kiitis ka tema jalgu ja liikumist.

Nexeliga tegime juba sügisel, katsesse mineku ajal kokkuleppe, et noormees läheb vaatab natuke muud elu, sööb head-paremat, teeb trenni ja tuleb kevadel tagasi koju – oma karja tüdrukute juurde.

Siit leiad ka Nexeli etteaste VIDEO ning rohkem andmeid saad vaadata meie loomade kataloogist

Nidalgo puhul tõi kohtunik esile tema head jalad, laia tagaosa ja muskulatuuri, mis väga hästi on nähtav videos. Samas oleks ta soovinud näha paremat reie laiust ja sügavust küljepealt vaadatuna.

Nidalgo ootab ostupakkumisi 19. aprillil algaval veebipõhisel oksjonil

Siit leiad Nidalgo etteaste VIDEO ning rohkem andmeid saad vaadata meie loomade kataloogist

Rõõm oli konkursil kaasa elada ka oma sõpradele. Topi Mõis oli lisaks Li tõu kategooriale katses esindatud ka akviteeni hele tõugu pulliga TK Lakmus, kes antud klassis võidupärja sai.

TK Lakmus – aretaja Topi mõis – Aldo ja Andres Vaan

Lakmuse isa, KR Luigas, on sündinud meie karjas ning omas tõukategoorias pullikonkursi võitnud 2019. a kevadel. Aldo ja Andres Vaan ostsid Luigase sama aasta oksjonilt oma karja.

KR Luigas 2019. aastal võistlustules. Allikas: Maamessi oksjoni kataloog

Soovime õnne ka Targo ja Reet Pikkmetsale, kelle 750 kg “pullike” Talutulu Timmu šarolee kategoorias esikoha saavutas.