Loomade genotüübi ja fenotüübi võrdlemine ehk lihtsamalt öeldes välimiku omaduste seostamine geeniprofiiliga, viikase läbi ka meie farmis. Seega oleme valinud välja noorte loomade näidisgrupi, kes koolituse raames oma „etteaste“ peavad tegema ning loodetavasti sellega ka kenasti hakkama saavad. Selles postituses tutvustame tulevasi „modelle“, tuues lugejateni nende fotod, põlvnemisandmed ja loomulikult ka EvaLim testide tulemusena saadud geeniprofiilid.
Igal juhul loodame koolitusel saada tagasisidet oma asenduslehmikute valiku ja varasemate paaritusotsuste kohta.
Kuidagi on juhtunud nii, et viimase aasta jooksul keerleb meie lehe uudisvoog peamiselt genoomtestimise ja sellega seotud teemade ümber. Ja nüüd, kui oleme augusti lõpus toimuva selleteemalise kuruse ootel, on sellest põhjust veelgi enam rääkida.
Taaskord peame alustama tõdemusega, et oleme paljuski iseõppijad ning seega väga elevil võimalusest kohtuda selle ala tõeliste asjatundjatega. Tegelikult me päris täpselt ei teagi, kuidas Eesti limusiinikasvatajatele selline võimalus tekkis, sest meie soovile, minna Prantsusmaale EvaLim testide koolitust saama, vastasid prantslased lihtsalt pakkumisega Eestisse kohapeale koolitama tulla. Niisiis polegi muud, sülle kukkunud juhuse üle rõõmsad olla. Aga eks salamisi meeldib meile mõelda, et Eesti erinevates karjades tehtud testimised on loonud meie limusiinidest piisavalt hea pildi, et prantsalastel on huvi seda oma silmaga näha.
Niisiis on meil suur rõõm kohtuda EvaLim testimist korraldava Prantsusmaa ettevõtte Ingenomixi juhi Solange Faurissoniga ning Rootsi asetusorganisatsioonis Växa töötava Jenny Hanssoniga, kellega siiani vaid e-posti vahendusel suhelnud oleme. Ja loomulikult oleme pikkisilmi oodanud kohtumist meie kauaaegse sõbra ja koostööpartneri Carina Hanssoniga Rootsist, Oderup Limousine farmist.
Et koolitus saaks võimalikult kasulik, oleme koolitusse plaaninud mitmeid praktilisi sessioone loomadega, kus lektorid analüüsivad loomade välimikku ning loovad seoseid nende geeniprofiiliga. Selline analüüsimuster peaks toimima kui täiendav tööriist loomade selektsioonil ja paaritusotsuste tegemisel. Loodetavasti saame seda kolme päeva jooksul kõvasti harjutada ning häid kogemusi ja nõuandeid kõrva taha panna.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, koostöös Limusiinikasvatajate klubi ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsiga korraldavad 24.-26. august 2023. a praktilise koolituse „Geneetiline hindamine limusiinide aretuses EvaLim testide näitel“.
Eesti limusiinikasvatajad teevad juba neljandat aastat koostööd Prantsuse ettevõttega INGENOMIX, kus valmivad aretuses oluliste tõuloomade EvaLim geeniprofiilid ning hinnatakse nende geneetilist aretusväärtust.
24.augustil tutvustavad Prantsuse genoomtestimise- ja aretusekspredid limusiini tõugu veiste geeniprofiilide koostamise aluseid ja nende praktilise kasutamise põhimõtteid Karitsu Rantšos Raplamaal.
25.augustil räägib Rootsi suurima farmerite ühingu Växa aretusspetsialist ja limusiinikasvatajate ühingu president Jenny Hansson oma tööst tõuaretus-spetsialistina, sh EvaLim testide kasutamisest ning viib läbi farmi näidisnõustamise Läänemaal Topi talus.
26. augustil lõpeb koolitus farmide külastuse ja vabas vormis diskussioonidega Lääne-Virumaal Lahe Maamees OÜ-s ja Ida-Virumaal Struugade hooldus MTÜ-s.
Huvilised võiksid juba praegu need kuupäevad endale osalemiseks broneerida, sest nii kõrgel tasemel limusiini tõu alane koolitus tuleb Eestisse, meile koju kätte, esimest korda!
Selles postituses teeme juttu EvaLim geenitesti praktilisest väärtusest loomade selektsioonil. Ja nagu eelmisel korral, võtame ka nüüd vaatluse alla konkreetsete loomade näited.
Püüdes põhiteemasse püsima jääda, ei hakka me käsitlema selektsiooni baasaluseid oma karjas (temperament, põlvnemine jne), vaid räägime ohtudest, mis varitsevad aretajat olukorras, kus jõudlusandmeid ja fenotüüpi pole võimalik seostada looma genotüübiga.
Välimiku võlude vangis
On üsna tavaline, et suur osa loomale hinnangu andmisest, seostub tema väljanägemisega. Kuuleme ju ennastki sageli imetlevalt ütlemas, et “oi milline ilus suur ja sügav loom, milline lai selg ja imeline tagalihastus!” Üsna sama lugu kordub ka loomade kaaluandmeid analüüsides: “oi, milline suurpärane taandatud võõrutuskaal, ja vaat milline päevane juurdekasv!”
Kui selline mõttemudel areneb tootmisfarmis, polegi ehk suuremat probleemi, aretusfarmi mõistes on sellistesse lausetesse juba eos aga programmeeritud sisse tõik, et kasvu ja lihakuse näitajad omavad alateadlikult meie jaoks suuremat kaalu kui see mõistlik ja otstarbekas oleks.
Oma karja näitel võime öelda, et liigagi lihtne on sarnase temperamendiga loomade korral eelistada tugeva jõudluspagasi ja muskulatuuriga looma. Ja kui pöörduda eelmises postituses oleva teadmiseni geneetilistest seaduspärasustest, et reeglina on sellised loomad kehvad emaomaduste kandjad, siis on üsna kerge juhtida oma aretuskari täiesti valele teele.
Kui juurde lisada veel asjaolu, et kasv ja lihakus päranduvad väga kiiresti ja emaomaduste kompleks väga aeglaselt, siis aretuskarjaga “kraavi minek” käib väga ruttu – “teepervele tagasi ronimine” võtab aga jälle aastaid aega.
Tänases postituses teeme juttu geneetika seaduspärasustest ning sellest, kuidas nende tundmine aitab kaasa aretusotsuste tegemisele.
Esmalt tuleb muidugi jällegi rõhutada, et geneetika puhul saab küll rakendada matemaatilisi mudeleid, aga loodus lisab sellesse alati suure hulga “juhuslikkust”, mistõttu saab geneetika puhul rääkida ikkagi vaid ennustusväärtusest. Piltlikult öeldes puudub sellel matemaatiline täpsus ning “2+2 võib võrduda 4” aga ei pruugi. Suures plaanis saab aga kindel olla, et pannes kokku “palju” ja “palju” on tõenäosus saada tulemuseks samuti “palju” ning pannes kokku “vähe” ja “vähe” – saadki suure tõenäosusega tulemuseks “vähe”.
Reeglipärased ja ebareeglipärased seosed geenitestides
Kuna loomade geneetikas kehtivad teatavad seaduspärasused, siis kõike “head” reeglina korraga ei saa. Erinevad omadused mõjutavad üksteist erinevalt nii tugevuse poolest kui ka positiivsuse-negatiivsuse skaalal.
Kõrvaolevalt joonisel on näha, et reeglina mõjutab looma hea sünnikergus (FN) kui geneetiline omadus, tugevasti ja negatiivselt (punane ja jäme joon) tema kasvu (CR), skeleti suurust (DS) ja poegimisvõimekust (AV). Teisisõnu öeldes on hea sünnikergusega (väike sünnikaal) loomad väiksema skeleti, aeglasema kasvuga ja madala poegimisvõimega – kõik mis on iseloomulik väikeste vasikate puhul.
Samas on hea sünnikergus (FN) reeglina tugevalt ja positiivselt (roheline ja jäme joon) seotud looma luustiku peensusega (FOS).
Genoomtestimine Eesti lihaveisekarjades on veel üsna “lapsekingades” ja seega ei pruugi meie sellekohased postitused väga paljusid kasvatajaid üldse kõnetada. Seda vajalikum tundub meile jagada oma pisukest kogemust neile, keda teema huvitab ja kes moel või teisel selle teekonna oma karjas plaanivad ette võtta.
Kuigi püüame asju võimalikult lihtsalt selgitada, on teema keeruline ja mahukas ning seetõttu otsustasime jagada info kolme postitusse.
Esimeses loos räägime genoomtestimisest üldisemalt ja tutvustame EvaLim testi. Teises postituses keskendume geneetika eripäradele ning kirjeldame paari näite varal testide kasutuskogemust seemenduste ja paarituste planeerimisel. Kolmadas osas teeme juttu sellest, kuidas võiks genoomtestid aidata teha paremaid valikuid loomade selektsioonis.
EvaLim test Prantsusmaal
2019. aasta sügisel tegime ome esimesed katsetused EvaLim genoomtestide tellimisega Prantsusmaalt, Ingenomixi laobrist. Selleks julgustas meid hea sõber Carina Hansson Rootsist, Odreup Limousin farmist. Umbes samal ajal tegi testimisega algust ka Andres Vaan Topi talust.
Kui Eestis piirdub geenitestide tegemine vaid põlvnemisandmete kontrollimisega DNA baasil, siis mujal maailmas on see oluline tööriist, mis lisaks põlvnemisele võimaldab uurida loomade aretuslikku potentsiaali juba väikese vasikana. Väheoluline pole ka võimalus tuvastada geneetilisi mutatsioone (nudisus, topeltlihastus, geneetilised haigused).
Tänaseks on Eesti Li kasvatajad kokku tellinud Prantsusmaalt üle 300 SNP meetodil tehtud analüüsi! Meie sealhulgas – oma farmi loomadele – 120 täistesti (34 pulli + 86 emaslooma). Viimased paar aastat oleme saanud seda teha ETKÜ vahendusel, kes on meie ametlik esindaja testide tellimisel ning seetõttu oleme saanud teste tellida ka märksa soodsamalt kui alguses.
On uue aasta algus ning paljud meist tunnevad tõmmet möödunud aastale tagasi vaadata. Paraku on sellise sisekaemuse möödapääsmatu osa ka tõdemus, et meie veebikodu uudisvoog on jäänud juba rohkem kui pool aastat ilma igasuguse täienduseta. Niisiis istusime maha ja panime kirja kõik teemad, millest loodame lähiajal oma blogis pikemalt kirjutada. Et aga selleni jõuda, peaksime esmalt proovima kiirelt ja lihtsalt lõppenud karja-aasta peamiste märksõnadega kokku võtta.
Loomade lineaarne hindamine
Kuigi lineaarne hindamine, kui äärmiselt oluline tööriist, on Eesti lihaveisekasvatajatel kasutada juba mitu head aastat, jõudsime meie oma karja “ette näitamiseni” alles sel kevadel. Põhjuseks ikka needsamad klassikalised argumendid hindamiseks sobivate tingimuste puudumisest. Kuigi ideaalset lahendust meil ka sel korral pakkuda ei olnud, saime Ilmari ja Reeda abiga olulise kogemuse võrra rikkamaks ning kindlasti soovime sellega järjepidevalt edasi tegeleda.
Laudaperiood hakkab lõppema ja sellega seonduvalt käib kibekiire töö seemendus- ja paaritusplaanide koostamisega. Täna varahommikul seemendas meie vet-arst Allan esimesed loomad ning loodame paari järgmise nädala jooksul võimalikult palju lehmade “tantsulustil” silma peal hoida. Seemendusi jätkame mitmete seni kasutatud Prantsuse seemenduspullidega nagu Gstaad, Givay, Frascati, Fest Noz, Loriental ja Jipsy. Kõigilt neilt oleme saanud juba ka järglasi ning osade puhul näitavad geenitestid paljulubavaid tulemusi. Uus pull meie spermavalikus on sel kevadel Rootsist ostetud GÖSTA (isa URVILLE).
Neljapäeval, 7.aprillil, toimus Keavas traditsiooniline lihatõugu noorpullide mõõduvõtt. Võistlustules oli sel aastal neli limusiinipoissi, keda hindas tuntud ja tunnustatud kohtunik PJ Budler (Trans Ova Genetics) USA-st.
Kui eelmisel aastal puhunud koroonapiirangute tuules, toimus konkurss ainult videote ja piltide põhjal veebipõhiselt, siis sel aastal said vähemalt loomade omanikud ja mõned tõisemad huvilised asja ka lähemalt kaema tulla.
Nii nagu viimasel paaril aastal, algas ka seekordne poegimishooaeg meie jaoks ärevamalt kui muidu. Kui oma karjamaapullidelt teame juba kogemusest, milliseid vasikaid oodata, siis kunstliku seemendusega on alati keerulisemad lood. Kuigi spermapullide andmete analüüs peaks andma üsna selge ettekujutuse tulevastest vasikatest, on geneetikal alati varuks üllatusi, milleks tasub valmis olla. Ja nii nagu ikka, seisneb meie valmisolek pidevas kaameravalves ja valmiduses anda poegimisabi.